SETO HÜMN

Olli suurõ Säksa sõa’,
Vinne väe’ oll’ vägevä’,
suurõp hulk jäi Säksa or´ast,
meist sai viletsVinne viir.

Visati meid ütte viirde,
tõistõ viirde tougati –
sääl meid surbi Säksa rüütli’,
Vinne vürsti’ vindsodi’.

Küll oll rassõ ello ellä’,
Pühä Esä Maar´amaal,
küll oll rassõ koto tetä’,
katõ ilma veere pääl.

Siski esä-esä kombõ’
joudsõ hoita’ alalõ:
uma keele, valgõ’ rõiva’,
uma hüä süäme.

Ku mi jal’ sis kokko tulli,
ummi vanno laulõga,
ar sis veli vele tundsõ,
sugu nakas selgümä.

Õt mi latsõ’ sammu pitä’
jovvasi õks tõisiga,
õt saas valgõt päivä nätä’,
tulõvikuh Setomaa.

Sõna’ Jaan Räppo

Сето.

С е т о — так зовется эта народность. В недавнем прошлом ее чаще называли согласно эстонскому написанию — сету. Действительно малочисленное — сегодня оно насчитывает не более 10 тыс. человек — угрофинское племя, по языку близкое эстонцам, родственное вепсам, сходное с инкери-ижорцами. Не случайно прежде в моей родной Псковской губернии оно было известно как “русские эстонцы” или “псковские эстонцы”. Именно последний из этих двух этнонимов — “псковские эсты” — впервые и появился в научной литературе XIX века в качестве названия этой народности: его ввел немецкий путешественник-этнограф Х.Ю. Шлегель. Но эти светловолосые и светлоглазые люди — потомки тех, кого древние русичи звали “чудью белоглазой”, — не русские и не эстонцы, не тождественны они и другим угро-финским этносам. Они — именно с е т о. В их бытии, в их быте, в народно-обрядовой культуре столько самобытности, отличающей их от соседних народов, что раскрывать ее можно — и нужно — не в одном томе исследований. Мне, псковичу по рождению и первоначальному воспитанию, не буду скрывать — одним из “корней” моей родословной связанному с племенем, о котором здесь говорится, с детских лет знакомы многие черты этой самобытности.

Värska vesi ja muda

Setomaa on kuulus Värska mineraalvee ja tervistava muda poolest. Ravi-, laua- ja ravi-vanniveena tuntud Värska mineraalvesi pärineb mitmest põhjavee kihist. Esimesed puurkaevud mineraalvee otsinguteks rajati 1967. aastal. Mida sügavamal vesi asub, seda rohkem on seal lahustunud mineraalaineid. Eestis peetakse mineraalveeks põhjavett, milles lahustunud mineraalainete sisaldus on vähemalt 2 g/l. Ligikaudu 600 m sügavuselt pärit vees on mineraalaineid koguni 19 g/l. Kuigi veevarusid on kasutatud ligi 35 aastat, pole see vähendanud mineraalainete hulka vees. Aluspõhja settekivimite rüpes sadade miljonite aastate vältel kujunenud karastava ja kosutava ravi- ning lauaveevarusid jätkub veel pikaks ajaks. Värska vesi igaks puhuks!

Värska lahe muda on üle kahekümne aasta kasutatud lahe kaldale ehitatud sanatooriumis. Ravikompleksi juurde on rajatud suured sisebasseinid, kus muda säilitatakse aasta ringi. Ka ravimudavaru on küllalt suur, et kindlustada selle kasutus aastakümneteks. Mineraalvee ja ravimuda varude kõrval on hinnatav loodusvara ka männimetsad liivastel järvekallastel.

Usk

Enne ristiusustamist olid setod (nagu ka teised läänemeresoome hõimud) paganausulised. Paganausku peegeldasid ohvrikivid ja raviva toimega allikad; iidse viljakusjumala Peko kuju, mida hoiti peidus ja millega seotud rituaalid olid meeste saladus. Kirikliku ja paganausuga on seotud laudsipedäjäd. Need on vanad männid, milleni kadunukene kanti kätel. Säilinud on usk loodusjõududesse ja esivanemate hingedesse.

Ristiusk õigeusu näol jõudis Setomaale 10.–13. sajandil, suurema hoo sai ristimine peale Petseri kloostri rajamist 15. sajandil.

Õigeusklikud setod peavad kiriklikke tavasid pühaks. Kirikupühade ajal tulevad kõik selle kandiga seotud inimesed esivanemate hingi mälestama. Hommikupoolikul toimub kirikus teenistus, millele järgneb ristikäik ümber kiriku. Pärast ollakse omaste haudadel, kuhu võetakse kaasa ka söök-jook. Haualt ei minda kunagi ära midagi endale suhu panemata ja midagi jäetakse ka hauale surnute hingede jaoks.

Teistest piirkondadest erinevad on matuse-, pulma- ja mitmete pühade kombed. Igas tares oli oma pühäsenulk (ikooninurk) pühapildi ja ikoonikattega, põrandal väike vaip, kus palvetamise ajal põlvitati. Loeti palve ja löödi risti ette. See oli vaikne nurk, kus lapsed ei tohtinud hullata, koht, kus inimene sai iseendaga olla.

Tsässon

Peaaegu igas külas oli oma kabel, mida kutsuti tsässonaks (venekeelsest sõnast „tsäs” – tund, st palvemajas peeti tunnipalvusi). Tavaliselt on need väikesed puust ehitised, mille sees on hulgaliselt pühasepilte, pühaserätte, küünlaid ja lilli. Tsässona katusel on väike rist. Tsässona ehitas ja seda hooldas külarahvas ühiselt. Tänapäevalgi on tsässonad seto külamaastike lahutamatud osad. Külapeod langevad enamasti kokku erinevate usupühadega, mis on seotud tsässonate nimedega, mis lähtuvad kas pühakust või usupühast. Igal tsässonal – nagu ka kirikul – on oma kaitseingel, pühak.

Kuna tsässon on setode pühakoda, mis on tihedalt seotud praeguseni säilinud kombestikuga, tuleks Setomaa külastajatel sellega arvestada ja nende privaatsust austada. Tsässonad on üldjuhul lukustatud ja võti asub külavanema või tsässona peremehe (perenaise) käes. Võimalus tsässonat külastada võib avaneda külapühadel, kui tsässonas peetakse palvust.

Setomaa kujunemine

Eesti kõige kagupoolsemas nurgas asub omanäoline ajalooline ja etniline piirkond – SETOMAA. Setomaa piirneb kirdest Pihkva järvega, idas ja kagus on naabriks Venemaa, lõunas Läti ning läänes Võrumaa.

Setomaa vanim ajalugu setode seisukohalt vaadatuna on veel uurimise algjärgus. Viimaste arheoloogiliste leidude põhjal on Setomaa inimasustus ligi 8400 aastat vana. Hetkel teadaolev kõige vanem kiviaja asulakoht on leitud Meremäe külast. Teised vanemad muistsete inimeste elukohad asuvad Värska lahe randadel, Irboska ümbruses, Optjoki jõe oru nõlvadel Lesgis. Ristiusk jõudis õigeusu näol Setomaale 10.–13. sajandil, sellest ajast on säilinud ka mitmeid ristikive. Suurem ristimine toimus seoses Petseri kloostri rajamisega 15. sajandil. Alates 14. sajandist asusid Pihkva vürstiriik ühelt poolt ning Tartu piiskopkond teiselt poolt täpsemalt paika panema oma mõjupiire. Pihkva vürstid ehitasid Irboska linnuse, Tartu piiskop Vastseliina linnuse. Alates sellest ajast on Setomaa pidevalt sõdade tallermaaks.

Kõigile Setomaast üle käinud väehulkadele vaatamata suutsid setod oma külad säilitada. 862–1920 kuulus Setomaa vene valitsejate alluvusse, 1920–1940 Eesti Vabariigi koosseisu. 1920 sõlmitud Tartu rahuleping liitis Setomaa Eestimaaga. Setomaast moodustati maakond nimega Petserimaa, maakonnakeskuseks sai Petseri. Esmalt jaotati maakond 4 vallaks, hiljem 11 vallaks. Uute valdade piiride määramisel peeti silmas setode ja venelaste asualasid, et kujuneksid võimalikult puhtad seto ja vene vallad. Rahvas ise on Setomaa jagatud 12 osaks ehk nulgaks (nurgaks). Ühe nulga koosseisu kuulub 10–12 küla, sageli on nulkade piirid looduslikud. Nulkade nimed tulenevad kas mingist kesksest asulast, nt Irboska nulk või mingist maastikulisest tunnusest, nt Üle-Pelska nulk (Pelska jõest lääne poole jääv osa).

1944. a. tõmmatud Vene NFSV ja Eesti NSV vaheline piir jagas Setomaa kaheks. Aastal 1993 märkis Vene Föderatsioon ühepoolselt samale kohale Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni eraldusjoone. Sellest tulenevad ka mitmed setodele valulised probleemid: koguduste jagatus, sugulaste või omandi asumine ühel või teisel pool piiri.

Praegu on Setomaa administratiivselt jagatud kolmeks: üks osa jääb Võrumaale, teine Põlvamaale, kolmas osa aga Petseri rajooni Venemaa territooriumil. Eestimaal hõlmab Setomaa neli valda: Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso. Setomaa vallad on moodustanud ainulaadse maakonna piire ületava omavalitsuste ühenduse – Setomaa Valdade Liidu.

Seto talo ja külä

Kui Setomaale juba tulla, siis tasub kindlasti ringi vaadata ka traditsioonilistes seto külades. Setode kinnised sumbkülad on ehitatud nii, et isegi naabrimehe õuele ei näe. Tüüpilise seto talu põhiline tunnus on hoonete, kõrge värava ja vahetaradega suletud hoov, mis tekitab kindlustalu. Talu plaan tuleneb sellest, et kuni Põhjasõjani toimusid läbi Setomaa vastastikused lääne ja ida sõjavägede retked, millega kaasnes ka ümbruskonna rüüstamine. Kindlustalu andis võimaluse mingi aeg vastu panna. Samal ajal oli talu ka ehituslikult hästi läbi mõeldud, kõik hooned paiknesid teineteise lähedal. Õue pääseb läbi jalgvärava või hobuvankriga läbi uhkete seto väravate.